Ajaloolised Lietzenburgi paviljonid
Hiddensee saarel Läänemeres on tänu Osmo Country Colour´ile Lietzenburgi mõisa renoveerimistööd jõudsalt edenenud.
Hiddensee saarel Läänemeres on üks silmapaistvamaid ja tuntumaid hooneid Lietzenburg, mille ehitas Oskar Kruse aastatel 1904-1905. Kui Kruse teenis varanduse Berliinis asuva puidutöökojaga, otsustas ta ärimaailmast taanduda ja pühendada oma ülejäänud elu maalimisele. Erinevatel õppereisidel külastas ta Hiddensee saart ning armus puutumatusse loodusesse ja kaunisse maastikku. Ilma pikema jututa kolis ta oma perega saarele elama. Lietzenburgi tuleks teha kunstnike kogukond. Pärast Oskari surma päris maja tema vend Max koos abikaasa Käthe´iga, kes pidasid seal kuni 1940. aastateni hotelli "Pension Lietzenburg".
1949. aastal võttis Greifswaldi ülikool mõisa üle ja tegi hoonest spaa-kuurordi kuni 1989. aastani. Saksamaa taasühinemise järel anti mõis üle Max Krusele – Max ja Käthe Kruse noorimale pojale. Tema ei osanud mõisaga midagi peale hakata ja müüs selle maha. Mõis jäi hüljatuks mitmeteks aastateks, kuni 21. sajandi alguses sattus see Angelika ja Claus Benekingi omandusse. Nemad on mõisa põhjalikult renoveerinud ja praegu on see kasutatusel nende elumajana.
Lietzenburgi mõisas on kuus ajaloolist puitpaviljoni. Kolm paviljoni on umbes 100 aastat vanad. Max ja Käthe Kruse püstitasid need 1920. aastate alguses, et vastata suurenevale majutusnõudlusele. Võimalik, et Käthe sai inspiratsiooni Ticinos asuvast kunstnike kogokonnast "Monte Verità". Alates 1904. aastast elas ja maalis ta seal koos oma kahe tütrega esialgu ühes nn „valgus- ja õhupaviljonis“, nagu Casa Selma, mis on osa kunstnike kogukonna „loodusläheduse“ kontseptsioonist. Hiljem resideerus ta kuni 1909. aastani kogukonna territooriumil Roccolo tornis. Seega loovad kolm Kruse paviljoni huvitava seose Lietzenburgi ja Monte Verità vahel ning Max ja Käthe Kruse omakorda tõid mõisa veidi lähemale Oskari algsele visioonile Lietzenburgist.
Ülejäänud kolm paviljoni ehitati Greifswaldi ülikoolis 1950. ja 60. aastatel, et rahuldada töötajate ning külaliste majutus- ja toitlustusvajadusi. Pärast seda, kui paviljonid olid aastaid vastu pidanud vihmale ja ilmastikule, alustati 2019. aasta sügisel Lietzenburgi paviljoni restaureerimise projektiga.
Esmalt kõrvaldati ilmastikutingimustest tingitud kahjustused katustel ja vundamentidel. Siis oli aeg hoolitseda pleekinud puitkatte ja uste ning akende eest. Nüüd tuli mängu Osmo. Tänu oma looduslikel õlidel ja vahadel põhinevatele ohututele koostisosadele ning pikaajalisele kaitsele UV-kiirguse ja niiskuse eest osutus Osmo Country Colour renoveerimise jaoks parimaks pinnakatteks. Aknaraamid ja uksed on kaetud 2708 Pebble Grey'ga; paviljoni kate 2308 Nordic Red'iga. Teistel ajaloolistel paviljonidel võis originaalvooderdisest võetud proovidest leida sinakakashalli meretooni. Kuna maalähedasi värve saab omavahel segada ja puidukate on saadaval ka peaaegu kõigis RAL- ja NCS-värvides, on võimalik kokku segada värv, mis sobib originaalkatte värviga.
Nüüd säravad kolmest Kruse paviljonist esimesed kaks taas nagu uued ja on ilmastikumõjude eest kaitstud nii hästi kui võimalikk. Järgmisel aastal jätkuvad renoveerimistööd ja kolme moodsama paviljoni ehitustööd on juba alanud – veel ei ole teada, mis rakendust paviljonid leiavad.
Photos: Claus Beneking
